Narva loss

Kaheksa sajandit tsivilisatsioonide piiril

Tutvu ajalooga

XIII sajandist tänaseni

Lossi ajalugu

Narva lossi algust dateeritakse 13. sajandi teise poolde: Taani kroon koostöös Liivi orduga püstitas Narova jõe läänekaldal kastell-tüüpi kivilinnuse — nurgatornikestega ristkülikukujulise kindluse — eelpostina vastasseisus Novgorodi vabariigiga, kes domineeris vastaskaldal.

Aktiivse ehitus- ja kindlustamistegevuse periood algas pärast seda, kui Taani müüs Põhja-Eesti Saksa ordule 1346. aastal ning Narva läks seejärel Liivi ordu võimu alla. 14.–16. sajandil ehitati kindlust korduvalt ümber ning see omandas järk-järgult ordu konvendihoone struktuuri — siseõuega lossihoone, mis on iseloomulik Liivi ordu arhitektuurile.

16. sajandi keskpaigaks oli välja kujunenud peamine kompleks, mis koosnes peahoonest, Põhjaõuest ja Suurest lääneõuest. Eri aegadel kuulus loss Taanile, Liivi ordule, Rootsile ja Venemaale; kindlustuste koosseis ja iseloom muutusid vastavalt vastava ajastu sõjaväeinsenerlikele nõuetele.

Tänu asukohale Narova jõel ja kaubateedel, mis ühendasid Läänemere piirkonna kaugete maadega, kujunes Narvast tähtis kaubandus- ja kaitsepunkt, mille kaudu liikusid kaubad, ideed ja eri maailmade mõjud. Loss, eriti vastasseisu kontekstis Ivangorodi kindlusega vastaskaldal, kujunes üheks Kirde-Liivimaa võtmetähtsusega kindlustusrajatiseks.

1172–1241
Esimesed mainimised
Ühe teooria kohaselt rajati esimene kindlustus tulevase Narva kohal 1172. aastal, „Eegi kroonika" järgi, mil Taani kuningas Valdemar I korraldas sõjaretke Eestisse. Siiski viitavad paljud teadlased aastale 1241, mil Taani kuningas Valdemar II valduste registris — „Liber Census Daniae" — ilmub esimene mainimine Narva (Narvia) kohta asulana.
1270
Lossi asutamine
Loss on puit-maakindlustus, mis omandab olulise strateegilise punkti staatuse, asudes kaubateel, mis ühendab Hansa linnad Novgorodiga ja kontrollib ülekäiku üle Narova jõe. Loss on Taani asevalitseja Eilard von Oberge haldusalas, keda kirjanduslikes allikates nimetatakse „Eestimaa, Revali (Reveli, s.o Tallinna) ja Narva kapteniks".
1294
Narva piiriala
XIII sajandi teisel poolel asus Narva ägeda piirikonfliktide tsoonis — Taani Põhja-Eesti ja novgorodlaste valduste piiril. Asukoht Narova jõel, kaubandusteel Peipsi järvest Soome laheni, andis linnale tähtsuse kaubandusliku sõlmpunkti ja sõjalise eelpostina. 1294. aastal rüüstasid ja põletasid novgorodlased jõe paremal kaldal asunud Narva eeslinnad; pärast seda nihkus asustuse keskus vasakule, läänekaldale, Taani lossi kaitse alla. Hiljem, juba XIV sajandil, kujunes lossi kõrvale Lääneõu — linnaelanike varjupaik kindlusemüüride piires.
1341–1345
Lübecki õigus
1345. aasta hartaga kinnitas Valdemar IV Narvale linnaõigused, mis andsid linnale omavalitsuse Lübecki linnaõiguse normide alusel. See akt kindlustas linnakodanike õigusliku seisundi, nende linnvabadused ja omavalitsuse alused, olles oluline järjepidevuse tagatis Põhja-Eesti võimuvahetuse eelõhtul.
1346–1347
Liivi ordu
1346. aastal müüs Valdemar IV Põhja-Eesti koos Narva ja lossiga Saksa ordule. Peagi sai Narvast osa selle satelliidi — Liivi ordu — valdusest, mille ajal hakati lossi ümber ehitama ordu residents­iks. Pärast üleandmist algas lossi ümberkujundamine: läänesiib koos rüütlite söögisaaliga (refektoorium) ehitatakse vahetult pärast üleandmist.
XIV–XVI saj.
Konvendihoone ja Pikk Hermann
Neil sajanditel kujunes Narva loss lõplikult ordu konvendihooneks. Järk-järgult ehitati kõik neli tiiba: lääne-, põhja-, ida- ja lõunatiib. Kindluse peamiseks vertikaaliks sai Pikk Hermann: selle kõrgus ulatus 51 meetrini, lipumastiga 65 meetrini, ning seinapaksus 4,7 meetrini.
1470
Liivi ordu peamine tugipunkt
XV sajandi teisel poolel oli loss Liivi ordu peamine kaitserajatis vastasseisus novgorodlastega ja hiljem Moskva vürstiriigiga. 1478. aastal allutas Ivan III Novgorodi lõplikult Moskvale. Liivi ordu tugevdas lossi vundamenti keerukate müüritistehnikate ja vastupidava lubimördiga ning kindlustas ka Põhja- (forburg) ja Lääneõue.
1492
Ivangorodi kindlus
1490-ndatel aastatel, pärast ebaõnnestunud kokkupõrkeid Vene vägede ja Liivimaa rüütlite vahel, rajati Ivan III käskkirja alusel Narva lossi vastas, Narova idakalda kõrgendikule, Ivangorodi kindlus. Sellest ajast peale said kaks kindlust lääne- ja idamaailma piiri ilmekaks sümboliks.
1558–1581
Vene sadamast Rootsi kindluseks
1558. aastal, Liivi sõja alguses, vallutasid Ivan IV väed Narva; linn väljus Liivi ordu võimu alt ning sai Moskva riigi peamiseks Läänemere sadamaks. Narvast sai Moskva riigi väliskaubanduse tähtis sõlmpunkt Läänemerel. Linna saabusid inglise, hollandi ja teised kaupmehed, kes püüdsid tugevdada oma positsioone Läänemere kaubanduses ja luua otseseid kaubandussidemeid Vene aladega. Võitlus selle kaubandustee pärast süvendas Venemaa ja Rootsi rivaalitsemist. 1581. aastal piirasid Rootsi väed Pontus de la Gardie juhtimisel Narva ümber ja vallutasid selle tormijooksuga. Pärast linna üleminekut Rootsi võimu alla algas kindlustuste täiustamine: keskaegset müüre tugevdati mullavallide ja suurtükiväe positsioonidega. Nii muutus endine ordulinnus lõplikult üheks Ida-Baltika olulisemaks sõjaväeliseks kindlustuseks.
1581
Rootsi periood
1581. aasta septembris piiras Pontus de la Gardie juhtimisel Rootsi vägi Narva ümber ja kehtestas pärast kahenädalasi lahinguid linna üle kontrolli. See võit sai üheks Liivi sõja lõppfaasi otsustavamaks sündmuseks; selle tulemused kinnitati 1582–1583. aasta rahulepingutega. Sellest ajast peale läks Narva Rootsi võimu alla ning sai tähtsaks kindluseks nende valduste idapiiril.
1617
Bastionite ehitus
Stolbovo rahuleping eraldas Venemaa Läänemerelt pikaks ajaks ja kinnitas Narva Rootsi kuningriigi ühe olulisema idapiirina. Linna uus roll nõudis kaitsesüsteemi ümberkujundamist: lossi ja Narva ümber alustati tulirelvade suurtükiväele mõeldud bastionkindlustuste rajamist. Hiljem sai see kompleks Tähtkindluse nime.
XVII saj.
Narva Rootsi impeeriumi koosseisus
Narva jäi Läänemere peamiseks kaubalinnaks. Rootslased tugevdasid lossi: insener Erik Dahlbergi projekti järgi ehitati 8 võimsat bastioni („Victoria", „Triumph", „Gloria/Kuulsus", „Honor/Au", „Fortuna/Õnn", „Spes/Lootus", „Fama/Kuulsus", „Pax/Rahu" („Wrangel")). Sajandi lõpuks oli Narvast saanud üks Euroopa võimsamaid kindlusi.
1700
Narva lahing
Põhjasõja alguses purustas Karl XII armee Narva müüride all Peeter I arvuliselt ülekaalu omavad väed. Vene väed taganesid, jättes maha peaaegu kogu suurtükiväe — umbes 145 kahurit. See kaotus näitas Peeter I-le reformide vajalikkust armees, suurtükiväes ja sõjalise juhtimise süsteemis.
1704–1721
Põhjasõda
1704. aastal vallutas Peeter I Vene armee pärast piiramist ja tormijooksu Narva ja Ivangorodi. See sündmus muutis 1700. aasta kaotusega alanud vastasseisu tulemust ja kinnitas Vene riigi kontrolli Narova olulise kindlusesõlme üle. Pärast linna vallutamist lülitati Narva loss Vene kindlustussüsteemi ning säilitas oma sõjalise tähtsuse kuni Põhjasõja lõpuni.
1721
Uusikaupunki rahu
Põhjasõda lõppes Uusikaupunki rahulepingu sõlmimisega. Rootsi loovutab ametlikult Venemaale Eesti-, Liivi- ja teised Balti maad. Narva ja loss kinnitatakse rahvusvahelise lepinguga ametlikult Vene keisririigi koosseisu; Peeter I võtab vastu "Ülevenemaalise keisri" tiitli.
XIX saj.
Narva maakonnalinnana
XVIII sajandil säilitas Narva Vene impeeriumi maakonnalinna ja olulise kindluse staatuse. Katariina II ajal liideti linn uuendatud kubermangusüsteemiga ning loss kaotas oma endise iseseisva kaitseülesande: selle ruume ja õuesid kasutati garnisoni tarbeks — arsenali ja laona.
1845–1847
Nikolai I käsk. Esimene restaureerimine
1845. aastal korraldas keiser eraldada igal aastal 5 000 hõberubla lossi kompleksi hoolduseks ja remondiks, säilitades selle ajaloolise välimuse. Insener Modest Dmitrijevitš Rezvoi viis läbi esimese põhjaliku uurimuse Narva lossi ehitusajaloost, tegi mõõdistused ning koostas restaureerimisprojekti, mille tsaar kinnitas 1847. aastal.
1863
Narva Arheoloogiaselts
Aasta tähistab Narva Arheoloogiaseltsi asutamist. XIX sajandi lõpul viidi lossis läbi restaureerimis- ja säilitustööd; teadlased uurisid kindlusmüüride ja vundamentide struktuuri, mis sai aluseks XX–XXI sajandi restaureerimistele.
1864–1865
Esimene muuseum. Peeter I maja
Suure gildi liikmete asutatud Narva Arheoloogiaselts kogub esimese ajalooliste esemete kogu. 1865. aasta detsembris andis Aleksander II Narva Suure gildi seltsile üle Peeter I maja — hoone Narva kindlustuste territooriumil, kus keiser peatus oma külaskäikudel Narva pärast linna vallutamist 1704. aastal. Siin, kogutud esemete ja Peeter-aegsete reliikiate põhjal, avati Narva esimene avalik muuseum.
1863–2010
Kreenholmi manufaktuur
XIX sajandi keskpaigast sai manufaktuur Narva tööstusarengu aluseks. Üks Euroopa suurimaid tekstiilikomplekse sai Narva tööstusarengu oluliseks teguriks ning säilitas linna jaoks võtmetähtsuse ligi poolteist sajandit — kuni ettevõtte sulgemiseni XXI sajandi alguses.
1913
Lavrettsovi linnmuuseum
Kaupmees ja metseen Sergei Lavrettsov pärandas Narvale perekonna kunsti-, mündi- ja antiikesemete kogu ning vahendid selle ülalpidamiseks. 1913. aastal avati Lavrettsovite majas Rüütli tänaval nende nimeline linnmuuseum — üks tähelepanuväärsemaid provintsimuuseumi kogusid Baltikumis XX sajandi alguses. See tegi erakollektsiooni lihtsale publikule kättesaadavaks ja sai oluliseks osaks Narva kultuurielus.
1917–1919
Teel Eesti Vabariigi poole
1917. aastal viidi Narva ja Ivangorod linnades toimunud hääletuste tulemuste alusel Peterburi kubermangust välja ning lülitati autonoomsesse Eestimaa kubermangu. 1918. aastal koges Narva Saksa okupatsiooni ning pärast Saksa vägede lahkumist hõivas linna Punaarmee; 29. novembril kuulutati siin välja Eestimaa töökommuun. 1919. aasta jaanuaris taastasid Eesti üksused Soome vabatahtlike ja Briti laevastiku toetusel Eesti Vabariigi kontrolli linna üle.
1920
Tartu rahuleping
Eesti iseseisvussõda lõppes 1920. aastal Tartu rahulepingu sõlmimisega, mis kinnitas Nõukogude Venemaa tunnustust Eesti Vabariigi suveräänsusele. 1920.–1930. aastatel oli Narva loss Eesti armee käsutuses: selle korpustes paiknesid üksused ja teenistused ning avalikkuse juurdepääs suuremale osale kompleksist oli piiratud.
1933
Muuseumide ühendamine
1933. aastal ühendati Lavrettsovite abikaasade nimeline muuseum Peeter I majamuuseumiga. Kahe Narva muuseumi kogud jagati temaatilise põhimõtte järgi: kunsti- ja etnograafilised kogud jäid Lavrettsovite majja, ajaloolised materjalid koondati Peeter I majja. Narva lossi üksikud saalid avati järk-järgult korraldatud ekskursioonideks.
1940–1941
Esimene nõukogude okupatsioon
Molotovi–Ribbentropi pakt ja selle salajane protokoll liigitasid Eesti Nõukogude mõjusfääri. 1940. aasta juunis okupeeris ja annekteeris NSVL Eesti; Narvas algas linna- ja kultuuriasutuste nõukogustamine, sealhulgas muuseumikogude natsionaliseerimine. 1941. aasta 13.–14. juuni ööl viisid nõukogude julgeolekuorganid läbi massiküüditamise: üle 10 000 Eesti elaniku viidi NSVLi sisealadele, eelkõige Siberisse ja Kasahstani; mehi eraldati sageli perekondadest ja saadeti laagritesse.
1941–1944
Saksa okupatsioon
1941. aasta augusti teisel poolel hõivasid Saksa väed Narva ning linn lülitati Reichskommissariat Ostlandi okupatsioonihalduse süsteemi. Juba 1941. aasta lõpuks olid natsistlikud struktuurid hävitanud peaaegu kõik Eestis elanud juudid, kellel ei olnud õnnestunud evakueeruda. 1944. aasta alguseks oli rinne jõudnud Narova äärde ning linn sattus ühele Saksa kaitseliini põhilõikudest Eestis. 1944. aasta kevadel ja suvel hävitasid lahingud, pommitamised ja suurtükituli valdava osa Narva ajaloolisest linnakeskusest, sealhulgas vanalinna ja Narva lossi. Muuseumikogu hävis Rakvere lähedal toimunud õhulöögis.
1944
Teine nõukogude okupatsioon
1944. aasta juulis läks Narva nõukogude vägede kontrolli alla — algas Eesti teine nõukogude okupatsiooniperiood (1944–1991). Suurem osa sõjaeelsetest Narva elanikest ei saanud enam naasta: nõukogude võimud asustasid linna ümber teistest NSV Liidu vabariikidest pärit töölistega, muutes linna demograafilise ilme põhjalikult. See rahvastiku asendamine selgitab Narva praegust venekeelset enamust.
1949
Operatsioon Priboi
1949. aasta märtsis küüditati operatsiooni Priboi käigus Eestist üle 20 000 inimese. Nõukogude võimud sihitsid eelkõige „kulakuteks" kuulutatud perekondi ning neid, keda kahtlustati nõukogudevastase vastupanu toetamises. See küüditamine oli osa sunniviisilise nõukogustamise poliitikast ja kiirendas Eesti maaelu kollektiviseerimist.
1950–1986
Sõjajärgne restaureerimine
22. juulil 1950 avas Narva muuseum oma esimese sõjajärgse ekspositsiooni lossi territooriumil asuvas endises garnisonivannis. See ajutine ruum sai muuseumi jaoks uueks alguseks pärast sõjahävitusi ja endiste hoonete kaotust. Alates 1968. aastast toimus lossi restaureerimine etapiti; 1986. aasta detsembris avati Pikk Hermann ning lääne- ja lõunatiib, kus avati Narva ajalugu käsitlev püsiekspositsioon.
1991
Iseseisvuse taastamine
Pärast iseseisvuse taastamist 1991. aastal sai Narva jõest taas riikidevaheline piir. 1990-ndatel aastatel viidi lõpule püsiekspositsioon, algas aktiivne koostöö Euroopa fondide ja teadlastega ning kujunes traditsioon korraldada lossi territooriumil rüütliturniirid ja mastaapsed ajaloolised festivalid. Narva loss on üks Ida-Eesti tähtsamaid vaatamisväärsusi.
1996
Põhjatiiva taastamine
1996. aastal lõpetati Narva lossi konvendihoone põhjatiiva taastamine. Nõukogude ajal alustatud tööd jätkusid pärast 1991. aastat ilma endise riikliku rahastussüsteemita ning muuseum viis need lõpule omaenda vahenditega. Põhjatiiva avamine 1996. aastal oli oluline etapp Narva lossi sõjajärgsel taastamisel ja selle ruumide muuseumikasutusele tagastamisel: siin avati 19. sajandi Narvale pühendatud ekspositsioon.
2007
Elav ajalooline hoov
Narva lossi põhjahoov avati külastajatele ajaloolise ja käsitöö ekspositsioonina, mis loob 17. sajandi Narva linnaliku igapäevaelu atmosfääri. Töötoad, käsitöötegevused, lasteprogrammid ja ajalooliste rekonstruktorite töö muutsid selle ruumi tollase aja igapäevaajaloo elavaks lavaks.
2020
Idatiiva rekonstrueerimine
2020. aasta juunis avati Narva loss taas pärast ulatuslikku rekonstrueerimist. Esmakordselt sai avalikkusele kättesaadavaks idatiib, mis oli varem külastajatele suletud. Avati ka uus püsiekspositsioon Narva ja selle lossi ajaloost — Taani perioodist tänapäevani.
2024
Rekonstrueerimine lõpule viidud
2024. aastal avati külastajatele täielikult uuendatud Narva lossi läänehoov. Rekonstrueerimine muutis ruumi jalutuskäikudeks, ekskursioonideks ja linnaüritusteks sobivamaks, säilitas hoovi välismüürid ning avas juurdepääsu Kristervalli bastionile koos uue ekspositsiooniga. Läänehoov ühendas lossi jõeäärse promenaadiga ja Joaoru puhkealaga.

Vaatlusplatvorm 51 meetri kõrgusel

Pikk Hermann

Pikk Hermann ja Narva loss, vaade jõelt

Torni faktid

Kõrgus 51 m (lipumastiga u. 65 m)
Seinapaksus kuni 4,7 m alusel
Ehitusperiood XIV–XVI saj., restaureerimine 1950–1986
Sissepääs sisaldub lossi piletis

Pikk Hermann on Narva lossi ja kogu jõeäärse ala peamine vertikaalne dominant. Ehitamine algas XIV sajandil Liivi ordu ajal: esmalt ehitati alumised korused, seejärel ülemised, ja XVI sajandi alguseks omandas torn praeguse kuju. Kõrgus on 51 meetrit, lipumastiga umbes 65 meetrit. Seinapaksus alusel ulatub 4,7 meetrini — see tagas praktiliselt täieliku kaitse keskaegse suurtükiväe eest. Torn elas üle Liivi sõja, Rootsi ja Vene valitsemisperioodi, Teise maailmasõja hävituste ja ulatusliku sõjajärgse restaureerimise aastatel 1950–1986. Vaatlusplatvormilt näete 51 meetri kõrguselt korraga kahte riiki: Eesti Narvat ja Venemaa Ivangorodi, mida eraldab umbes 130 meetrit lai jõgi. Tornile pääsemine sisaldub lossi standardpiletis.

Huvitav fakt

Lossi torni nimi «Pikk Hermann» ei ole antud ühegi konkreetse ehitaja või rüütli mälestuseks. See on keskaegse saksa kultuuri traditsiooniline nimetus kõige kõrgematele ja tähtsamatele kindlusetornidele. «Hermann» tuleneb vanasaksa sõnadest Heer (sõjavägi) ja Mann (mees), rõhutades torni rolli lossi peamise kaitsjana.

Bastionikindlustus XVII–XVIII sajandist

Tähtfort

Keskaegse lossi läände jääb XVII–XVIII sajandil ehitatud bastionikindlustuste süsteem. Oma kujult meenutab see viieharulist tähte — sealt ka rahvapärane nimi "tähtfort". See on üks paremini säilinud bastionikindlustuse näidiseid Põhja-Euroopas.

Kindlustuste ehitamine algas rootslaste ajal 1640-ndatel sõjainseneride projekti järgi, kes rakendasid tolleaegseid uusimaid kindlustuspõhimõtteid. Uus süsteem oli mõeldud suurtükiajastuks: linn ümbritseti võimsate maavallide, ettepoole ulatuvate bastionide ja kraaviga. Bastionid võimaldasid müüre külgedelt tulistada ja kõrvaldasid pimealad, takistades ründajatel nende jalamile varjuda.

Pärast Narva vallutamist 1704. aastal muudeti Peeter I korraldusel kindlustusprojekti ning ehitamist jätkati uute sõjaväeinsenerlike nõuete kohaselt. XVIII sajandi keskpaigaks sai kindlus lõpliku kuju. Selle mullavallid ulatuvad 8 meetri kõrgusele, kraavi laius kuni 25 meetrini.

Täna on osa bastionikindlustusest jalutuskäiguks avatud: saab kõndida mööda vanu vallisid ja näha säilinud maa-aluseid käike. Siit avaneb ilus vaade Pikale Hermannile, Narva jõele ja Ivangorodi kindlusele.

Бастионы Звёздного форта, Нарва

Kindluse faktid

Ehitusperiood 1640-ndad — XVIII saj. keskpaik
Bastionide arv 4 põhibastioni + kurtiinid
Vallide kõrgus kuni 8 meetrit
Kraavi laius kuni 25 meetrit

Maa all — kaheksa sajandit saladusi

Kasemadid ja maa-alused tunnelid

Narva lossi ja selle bastionikindlustuste all peitub sajandite jooksul loodud maa-aluste rajatiste hargnenud võrgustik. Kasemadid (lossiseinades ja vallides olevad võlvruumid) ja neid ühendavad tunnelid täitsid väga erinevaid ülesandeid — püssirohu ja toiduainete ladustamisest kuni haavatud sõdurite majutamise ja linna elanike varjumiseni piiramisrõnga ajal.

Lossi seinades olevad kasemadid pärinevad XIV–XVI sajandist. Tegemist on madalate võlvruumidega paksude kivist seintega, mis olid kavandatud kaitseks oma ajastu suurtükitule vastu.

Bastionkindlustuse kasemadid pärinevad XVII–XVIII sajandist. Mullavalidele on rajatud poolvõlvlae ja poolringkujulise katusega tellistest galeriid. Neid ruume kasutati külgtule kahuripositsioonidena ning vägede majutamiseks.

Narva maa-alused tunnelid — teema, mis köidab ajaloolasi ja koduloohuvilist. Dokumentaalselt on kinnitust leidnud mitu maa-alust käiku, mis ühendasid lossi linnaga. Osa tunneleid täideti või müüriti kinni XIX–XX sajandil ohutuskaalutlustel. Peidetud maa-aluste rajatiste otsimine ja uurimine jätkub tänaseni.

Mõistatus

Kohalike pärimuste järgi viis üks maa-alune käik Narva lossist otse jõe alt Ivangorodi poole. Dokumentaalseid tõendeid selle olemasolu kohta pole leitud, kuid 2000-ndatel läbi viidud geofüüsikalised uuringud tuvastasid rannakalda lähedal pinnase anomaaliaid. Legend elab edasi.

Victoria bastioni kasematide sees, Narva

Victoria bastioni kasematid

XVII sajandi lõpu maa-alused galeriid — Narva kindlustussüsteemi peamine vaatamisväärsus. Ekskursioon avab bastioni rolli linna kaitses, ajaloolisi sündmusi, kindluse aardeid ja salapäraseid elanikke.

Ajakava
Laupäev
Vene 11:00
Eesti 14:00
Inglise 16:00
Hind 10 € / inimene (grupp alates 10 inimesest)

Grupid alates 10 inimesest — sobival ajal eelregistreerimisega:

+372 586 69 080 bastion@narva.ee
bastion.visitnarva.ee
Narva Muuseumi kunstigalerii, bastion Gloria

Kunstigalerii bastionil Gloria

1777. aasta toiduainete ja relvade ladu — üks vähestest vana Narva hoonetest, mis elas üle Teise maailmasõja sündmused. Püsiekspositsioon „Elu või karma? Narva lood" esitleb ligikaudu 200 teost barokiajastust tänapäevani.

Lahtiolekuajad
Kolmapäev 10:00–19:00
N–L 10:00–18:00
Pühapäev 10:00–16:00
E–T Suletud
Aadress Vestervalli 21, Narva

Lisateave ja piletid:

+372 359 1079 info@narvamuuseum.ee
narvamuuseum.ee

Narva Muuseum lossis

Muuseum täna

Narva Muuseum on Ida-Eesti peamine ajaloomuuseum. Püsi- ja ajutised ekspositsioonid räägivad lossi, linna ja piirkonna ajaloost XIII sajandist tänapäevani.

Püsiekspositsioonid

  • Keskaegne loss — arhitektuur, Liivi ordurüütlite elu
  • Pikk Hermann — vaatlusplatvorm 51 m kõrgusel, kahe riigi panoraam
  • Narva linna ajalugu — taani vallutusest XXI sajandini
  • Suurtükivägi ja kindlustus — ajaloolised kahurid lossi territooriumil
  • Bastionkindlustuse kasemadid — ekskursioonid tõrvikutega

Lahtiolekuajad

11. mai — 30. aug.
Iga päev 10:00–18:00
Sept. — 10. mai
K–L 10:00–18:00
Pühapäev 10:00–16:00
E–T Suletud

Piletikassa sulgub 1 tund enne sulgemist. Suletud 1. jaan. ja 31. dets.

Piletid

Loss — täiskasvanu 16 €
Loss — soodustus 10 €
Lapsed kuni 8 a. Tasuta
Loss — pere (2+2) 32 €
Loss + Galerii 18 € / 12 € soodustus

Kasulik teada

Audiogiid Sisaldub lossi ja galerii piletis
Kohvik «Maitsepaik» Töötab lossi juures
Juurdepääsetavus 2 lifti konvendihoones
Aastane abonement 60 / 40 sood. / 120 pere €
Veebipood pood.narvamuuseum.ee

Kontaktid

Peetri plats 7, Narva 20308, Eesti
+372 359 9230
info@narvamuuseum.ee
www.narvamuuseum.ee

Jagage oma muljeid lossist

Külastajate arvamused

0/2000

Arvamused läbivad enne avaldamist modereerimise.

...

Kuidas lossi leida?

Narva asub Tallinnast vaid 2,5 tunni kaugusel. Otserong Elroniga — ümberistumiseta. Üks päev reisil ja olete ühe Baltikumi muljetavaldavaima keskaegse kindluse jalamil.

Planeerige oma reis — piletid ostetakse veebis 2 minutiga

Elron Rong Tallinn → Narva · alates 8 € tpilet.ee Bussid kõikidest Eesti linnadest

Lossi aadress

Peetri plats 7, Narva 20308, Eesti. Pikk Hermann tõuseb linna kohale 51 meetri kõrgusele — parim teejuht, mida on näha juba ammu enne saabumist.

Ava Google Mapsis →
~10 min jalgsi

Raudtee-/bussijaamast

Väljuge jaamast ja suunduge jõe poole — mööda kaldapromenaadi sinise Transfiguratsiooni kiriku juurest, või mööda Puškini tänavat. Kümme minutit rahulikku jalutuskäiku ja Pikk Hermann kerkib katuste kohale. Ta kutsub ise enda juurde.

piirikontroll

Kaks kindlust vastakuti

Narva loss ja Ivangorodi kindlus seisavad üksteisega silmitsi üle 130 meetri laiuse jõe — üks Euroopa muljetavaldavamaid piirivaateid. Jalakäijate sillalt avaneb haruldane vaade: kaks lossi korraga, kahes erinevas riigis. Ajakohane piirirežiim — politsei.ee.