Narva loss

Kaheksa sajandit tsivilisatsioonide piiril

Tutvu ajalooga

XIII sajandist tänaseni

Lossi ajalugu

Narva lossi ajalugu arvestatakse tavaliselt 13. sajandi teisest poolest, mil Taani võimu ajal Põhja-Eestis tekkis Narova läänekaldal piirieelpost Novgorodi vabariigi valduste vastas. 14. sajandi alguses püstitasid taanlased esimeste puit-muldkindlustuste kohale kastell-tüüpi kivilinnuse — kompaktse, peaaegu ruudukujulise kindluse koos torniga.

Uus etapp algas pärast 1346. aastat, mil Taani müüs Põhja-Eesti Saksa ordule ja Narva läks peagi üle selle Liivimaa harule. 14.–16. sajandil ehitati kindlust korduvalt ümber ning see omandas järk-järgult ordu konvendihoone ilme — siseõuega lossihoone, mis on iseloomulik Liivi ordu arhitektuurile; kompleksi peamiseks vertikaaliks sai Pikk Hermann.

16. sajandi keskpaigaks oli välja kujunenud peamine lossikompleks: peahoone, Põhjaõu ja Suur lääneõu. Eri ajastutel kuulus loss Taanile, Liivi ordule, Rootsile ja Venemaale ning selle kindlustused muutusid vastavalt oma aja sõjaväeinsenerlikele nõuetele.

Asukoht Narova ääres, kaubateedel, mis ühendasid Läänemere piirkonda Novgorodi ja Pihkvaga, tegi Narvast tähtsa kaubandus- ja kaitsekeskuse: siin põimusid piiriala majandushuvid, poliitiline rivaalitsemine ja kultuurikontaktid. Sajanditepikkuses vastasseisus Ivangorodi kindlusega vastaskaldal kujunes Narva lossist üks Kirde-Liivimaa võtmekindlustusi.

1171–1241
Esimesed mainimised
Esimesed kirjalikud teated asulast Narova jõe ääres esinevad vene kroonikates aastate 1171–1172 all. Esimeseks usaldusväärseks Narva mainimiseks peavad uurijad siiski 1241. aasta sissekannet Taani kuninga Valdemar II valduste registris — „Liber Census Daniae" ehk Taani hindamisraamatus —, kus Narva (Narvia) on kirja pandud asulana.
1270
Lossi asutamine
Loss oli puit-maakindlustus, mis omandas olulise strateegilise punkti staatuse, asudes kaubateel, mis ühendas Hansa linnad Novgorodiga ja kontrollis ülekäiku üle Narova jõe. Loss oli Taani asevalitseja Eilard von Oberge haldusalas, keda kirjalikes allikates nimetatakse „Eestimaa, Revali (Reveli, s.o Tallinna) ja Narva kapteniks".
1294
Narva piiriala
XIII sajandi teisel poolel asus Narva ägedate piirikonfliktide tsoonis — Taani Põhja-Eesti ja novgorodlaste valduste piiril. Asukoht Narova jõel, kaubandusteel Peipsi järvest Soome laheni, andis linnale tähtsuse kaubandusliku sõlmpunkti ja sõjalise eelpostina. 1294. aastal rüüstasid ja põletasid novgorodlased jõe paremal kaldal asunud Narva eeslinnad; pärast seda nihkus asustuse keskus vasakule, läänekaldale, Taani lossi kaitse alla. Hiljem, juba XIV sajandil, kujunes lossi kõrvale Lääneõu — koht, kus linnarahvas sai kindlusemüüride kaitse all varjuda.
XIV saj. algus
Kivilinnus
XIV sajandi alguses püstitasid taanlased varasemate kindlustuste kohale kastell-tüüpi kivilinnuse — kompaktse, peaaegu ruudukujulise kindluse, mille küljed olid umbes 40 meetrit pikad ja millel oli torn. Kivilinnusest sai Taani võimu tugipunkt tema Eesti valduste idapiiril ning tuum, mille ümber kogu lossikompleks edaspidi arenes.
1341–1345
Lübecki õigus
1345. aasta hartaga kinnitas Valdemar IV Narvale linnaõigused, mis andsid linnale omavalitsuse Lübecki linnaõiguse normide alusel. See akt kindlustas linnakodanike õigusliku seisundi, nende linnvabadused ja omavalitsuse alused, olles oluline järjepidevuse tagatis Põhja-Eesti võimuvahetuse eelõhtul.
1346–1347
Liivi ordu
1346. aastal müüs Valdemar IV Põhja-Eesti koos Narva ja lossiga Saksa ordule; peagi läks linn üle selle Liivimaa harule, mille ajal algas kindluse ümberkujundamine ordu residentsi tarbeks, sealhulgas läänesiiva ehitamine koos rüütlite refektooriumiga.
XIV–XVI saj.
Konvendihoone ja Pikk Hermann
Narva lossi arhitektuuriline areng kulmineerus ordu konvendihoone kujunemisega. Järk-järgult ehitati kõik neli tiiba: lääne-, põhja-, ida- ja lõunatiib. Kindluse peamiseks vertikaaliks sai Pikk Hermann: selle kõrgus ulatus 51 meetrini, lipumastiga 65 meetrini, ning seinapaksus 4,7 meetrini.
XV saj. II pool
Liivi ordu peamine tugipunkt
XV sajandi teisel poolel oli loss Liivi ordu peamine kaitserajatis vastasseisus novgorodlastega ja hiljem Moskva vürstiriigiga. 1478. aastal allutas Ivan III Novgorodi lõplikult Moskvale. Liivi ordu tugevdas lossi vundamenti keerukate müüritistehnikate ja vastupidava lubimördiga ning kindlustas ka Põhja- (forburg) ja Lääneõue.
1492
Ivangorodi kindlus
1490-ndatel aastatel, pärast ebaõnnestunud kokkupõrkeid Vene vägede ja Liivimaa rüütlite vahel, rajati Ivan III käskkirja alusel Narva lossi vastas, Narova idakalda kõrgendikule, Ivangorodi kindlus. Vastuseks kõrgendas Liivi ordu XV ja XVI sajandi vahetusel Pika Hermanni torni, et selle kõrguselt jälgida toimuvat Vene kindluses. Sellest ajast peale said kaks kindlust Narova eri kallastel erinevate poliitiliste ja kultuuriliste traditsioonide piiritähiseks.
1558–1581
Narva Liivi sõjas
1558. aastal, Liivi sõja alguses, vallutasid Ivan IV väed Narva. Linn väljus Liivi ordu võimu alt ning sai Moskva riigi peamiseks Läänemere sadamaks, mille kaudu toimus märkimisväärne osa selle väliskaubandusest Lääne-Euroopaga. Narva saabusid inglise, hollandi, prantsuse ja teised Lääne-Euroopa kaupmehed, keda tõmbas otsekaubanduse võimalus Moskva riigiga ning soov vähendada sõltuvust Liivimaa–Hansa vahendajatest. Kontroll selle kaubandustee üle süvendas Moskva riigi ja Rootsi rivaalitsemist.
1581
Rootsi periood
1581. aasta septembris piiras Pontus de la Gardie juhtimisel Rootsi vägi Narva ümber ja kehtestas pärast kahenädalasi lahinguid linna üle kontrolli. See võit sai üheks otsustavamaks sündmuseks Liivi sõjas, mis lõppes 1582–1583. aasta rahulepingutega. Sellest ajast peale läks Narva Rootsi võimu alla ning täitis erilist rolli sõjalise kindlustusena Rootsi valduste idapiiril. Algas kindlustuste moderniseerimine: keskaegsi müüre tugevdati mullavallide ja suurtükiväe positsioonidega ning endine ordulinnus muutus järk-järgult üheks Ida-Baltika olulisimaks sõjaväeliseks sõlmpunktiks.
1590–1595
1590. aasta piiramine
Vene-Rootsi sõja (1590–1595) käigus piirasid Vene väed 1590. aasta veebruaris Narvat ja Ivangorodi: suurtükitulele järgnes tormijooks, mille Rootsi garnison tagasi lõi. 1595. aasta Täyssinä rahulepinguga läks Ivangorod tagasi Vene riigile ning kaks kindlust Narova ääres jäid taas piiri eri pooltele.
1617
Bastionite ehitus
Stolbovo rahuleping eraldas Venemaa Läänemerelt pikaks ajaks ja kinnitas Narva Rootsi kuningriigi ühe olulisima idapiirina. Linna uus roll nõudis kaitsesüsteemi ümberkujundamist: lossi ja Narva ümber alustati suurtükiväele mõeldud bastionkindlustuste rajamist. Hiljem sai see kompleks Tähtkindluse nime.
1659
Suur tulekahju
1659. aasta suur tulekahju hävitas peaaegu kogu Narva hoonestuse. Pärast katastroofi lubati kesklinnas püstitada ainult kivihooneid: järgnevate aastakümnete jooksul kujunes barokne vanalinn, mida ehitasid meistrid Saksamaalt, Madalmaadest ja Rootsist ning mis tõi Narvale kuulsuse ühe Baltikumi kaunima linnana.
XVII saj.
Narva Rootsi impeeriumi koosseisus
Narva jäi Läänemere peamiseks kaubalinnaks. Rootslased tugevdasid lossi: insener Erik Dahlbergi projekti järgi ehitati 8 võimsat bastioni („Victoria", „Triumph", „Gloria/Kuulsus", „Honor/Au", „Fortuna/Õnn", „Spes/Lootus", „Fama/Maine", „Pax/Rahu" („Wrangel")). Sajandi lõpuks oli Narvast saanud üks Euroopa võimsamaid kindlusi.
1700
Narva lahing
Põhjasõja alguses purustas Karl XII armee Narva müüride all Peeter I arvuliselt ülekaalu omavad väed. Vene väed taganesid, jättes maha peaaegu kogu suurtükiväe — umbes 145 kahurit. See kaotus näitas Peeter I-le reformide vajalikkust armees, suurtükiväes ja sõjalise juhtimise süsteemis.
1704–1721
Põhjasõda
1704. aastal vallutas Peeter I Vene armee pärast piiramist ja tormijooksu Narva ja Ivangorodi. See sündmus pööras sõja käigu pärast 1700. aasta kaotust ja kinnitas Vene riigi kontrolli Narova olulise kindlusesõlme üle. 1708. aastal, sõja haripunktis, saadeti peaaegu kõik Narva elanikud välja Venemaa sisealadele; tagasi said nad pöörduda alles mitu aastat hiljem. Pärast linna vallutamist lülitati Narva loss Vene kindlustussüsteemi ning säilitas oma sõjalise tähtsuse kuni Põhjasõja lõpuni.
1721
Uusikaupunki rahu
Põhjasõda lõppes Uusikaupunki rahulepingu sõlmimisega. Rootsi loovutas ametlikult Venemaale Eesti-, Liivi- ja teised Balti maad. Narva ja loss kinnitati rahvusvahelise lepinguga ametlikult Vene keisririigi koosseisu; Peeter I võttis vastu „Ülevenemaalise keisri" tiitli.
XVIII–XIX saj.
Narva maakonnalinnana
XVIII sajandil säilitas Narva Vene impeeriumi maakonnalinna ja olulise kindluse staatuse. Katariina II ajal liideti linn uuendatud kubermangusüsteemiga ning loss kaotas oma endise iseseisva kaitseülesande: selle ruume ja õuesid kasutati garnisoni tarbeks — arsenali ja laona.
1845–1847
Nikolai I käsk. Esimene restaureerimine
1845. aastal korraldas keiser eraldada igal aastal 5 000 hõberubla lossi kompleksi hoolduseks ja remondiks, säilitades selle ajaloolise välimuse. Insener Modest Dmitrijevitš Rezvoi viis läbi esimese põhjaliku uurimuse Narva lossi ehitusajaloost, tegi mõõdistused ning koostas restaureerimisprojekti, mille tsaar kinnitas 1847. aastal.
1863–1865
Narva Arheoloogiaselts
1863. aastal kustutati Narva Vene impeeriumi kindluste nimekirjast ja kindlustused anti üle linnale — lossi sajanditepikkune sõjaline ajalugu jõudis lõpule. Samal aastal asutasid Suure gildi liikmed Narva Arheoloogiaseltsi ja alustasid ajalooliste esemete kollektsiooni koostamist. Selts uuris lossi — kindlusmüüride ja vundamentide struktuuri —, pannes aluse XX–XXI sajandi restaureerimistele. 1865. aasta detsembris andis Aleksander II seltsile üle Peeter I maja — hoone Narva kindlustuste territooriumil, kus keiser peatus oma külaskäikudel Narvas. Kogutud esemete ja Peeter-aegsete reliikiate põhjal avati siin Narva esimene avalik muuseum.
1863–2010
Kreenholmi manufaktuur
XIX sajandi keskpaigast sai Kreenholmi manufaktuur Narva tööstusarengu aluseks. Üks Euroopa suurimaid tekstiilikomplekse, see säilitas linna jaoks võtmetähtsa majandusliku rolli ligi poolteist sajandit — kuni ettevõtte sulgemiseni XXI sajandi alguses.
1913
Lavretsovi linnmuuseum
Kaupmees ja metseen Sergei Lavretsov pärandas Narvale perekonna kunsti-, mündi- ja antiikesemete kogu ning vahendid selle ülalpidamiseks. 1913. aastal avati nende majas Rüütli tänaval Lavretsovi abikaasade nimeline linnmuuseum — üks tähelepanuväärsemaid provintsimuuseumi kogusid Baltikumis XX sajandi alguses. Muuseum avas erakollektsiooni laia külastajaskonna jaoks ja sai oluliseks osaks Narva kultuurielus.
1917–1919
Teel Eesti Vabariigi poole
1917. aastal viidi Narva ja Ivangorod linnades toimunud hääletuste tulemuste alusel Peterburi kubermangust välja ning lülitati autonoomsesse Eestimaa kubermangu. 1918. aastal koges Narva Saksa okupatsiooni ning pärast Saksa vägede lahkumist hõivas linna Punaarmee; 29. novembril kuulutati siin välja Eestimaa töökommuun. 1919. aasta jaanuaris taastasid Eesti üksused Soome vabatahtlike ja Briti laevastiku toetusel Eesti Vabariigi kontrolli linna üle.
1920
Tartu rahuleping
Eesti iseseisvussõda lõppes 1920. aastal Tartu rahulepingu sõlmimisega, mis kinnitas Nõukogude Venemaa tunnustust Eesti Vabariigi suveräänsusele. 1920.–1930. aastatel oli Narva loss Eesti armee käsutuses: selle korpustes paiknesid üksused ja teenistused ning avalikkuse juurdepääs suuremale osale kompleksist oli piiratud.
1933
Muuseumide ühendamine
1933. aastal ühendati Lavretsovite abikaasade nimeline muuseum Peeter I majamuuseumiga. Kahe Narva muuseumi kogud jagati temaatilise põhimõtte järgi: kunsti- ja etnograafilised kogud jäid Lavretsovite majja, ajaloolised materjalid koondati Peeter I majja. Narva lossi üksikud saalid avati järk-järgult korraldatud ekskursioonideks.
1940–1941
Esimene nõukogude okupatsioon
Molotovi–Ribbentropi pakt ja selle salajane protokoll liigitasid Eesti Nõukogude mõjusfääri. 1940. aasta juunis okupeeris ja annekteeris NSVL Eesti; Narvas algas linna- ja kultuuriasutuste nõukogustamine, sealhulgas muuseumikogude natsionaliseerimine. 1941. aasta 13.–14. juuni ööl viisid nõukogude julgeolekuorganid läbi massiküüditamise: üle 10 000 Eesti elaniku viidi NSVLi sisealadele, eelkõige Siberisse ja Kasahstani; mehi eraldati sageli perekondadest ja saadeti laagritesse.
1941–1944
Saksa okupatsioon
1941. aasta augusti teisel poolel hõivasid Saksa väed Narva ning linn lülitati Reichskommissariat Ostlandi okupatsioonihalduse süsteemi. Juba 1941. aasta lõpuks oli peaaegu kogu Eestis elanud juudi elanikkond, kellel ei õnnestunud evakueeruda, natsistlike karistusasutuste poolt hävitatud. 1944. aasta alguseks oli rinne jõudnud Narova äärde ning linn sattus ühele Saksa kaitseliini põhilõikudest Eestis. 6. märtsil 1944 hävitas massiline Nõukogude õhurünnak suurema osa barokkstiilis vanalinnast; lahingud ja suurtükituli 1944. aasta kevadel ja suvel viisid Narva, sealhulgas Narva lossi hävingu lõpule. Muuseumikogu hävis Rakvere lähedal toimunud õhulöögis.
1944
Teine nõukogude okupatsioon
1944. aasta juulis läks Narva nõukogude vägede kontrolli alla — algas Eesti teine nõukogude okupatsiooniperiood (1944–1991). Suurem osa sõjaeelsetest Narva elanikest ei saanud enam naasta: nõukogude võimud asustasid linna ümber teistest NSV Liidu vabariikidest pärit töölistega, muutes linna demograafilise ilme põhjalikult. See rahvastiku asendamine selgitab Narva praegust venekeelset enamust.
1950–1986
Sõjajärgne restaureerimine
22. juulil 1950 avas Narva muuseum oma esimese sõjajärgse ekspositsiooni lossi territooriumil asuvas endises garnisonisaunas. See ajutine ruum sai muuseumi jaoks uueks alguseks pärast sõjahävitusi ja endiste hoonete kaotust. Sõja osaliselt üle elanud barokkstiilis vanalinna varemed lammutati sõjajärgsetel aastakümnetel; vanast hoonestusest säilisid vaid üksikud hooned ning just lossist sai vana Narva peamine mälestis, millele anti tagasi ajalooline ilme. Alates 1968. aastast toimus lossi restaureerimine etapiti; 1986. aasta detsembris avati Pikk Hermann ning lääne- ja lõunatiib, kus avati püsiekspositsioon, mille teemaks sai Narva ajalugu.
1991
Eesti iseseisvuse taastamine
Iseseisvuse taastamisega 1991. aastal sai Narova jõest taas riikidevaheline piir. 1990-ndatel aastatel viidi lõpule püsiekspositsioon, algas aktiivne koostöö Euroopa fondide ja teadlastega ning kujunes traditsioon korraldada lossi territooriumil rüütliturniirid ja mastaapsed ajaloolised festivalid. Narva loss on üks Ida-Eesti tähtsamaid vaatamisväärsusi.
1996
Põhjatiiva rekonstrueerimine
1996. aastal lõpetati Narva lossi konvendihoone põhjatiiva rekonstrueerimine. Nõukogude ajal alustatud tööd jätkusid pärast 1991. aastat ilma endise riikliku rahastussüsteemita ning muuseum viis need lõpule omaenda vahenditega. Põhjatiiva avamine 1996. aastal oli oluline etapp Narva lossi sõjajärgsel taastamisel ja selle ruumide muuseumikasutusele tagastamisel: siin avati 19. sajandi Narvale pühendatud ekspositsioon.
2007
Elajaloo hoov
Narva lossi põhjahoov avati külastajatele elava ajaloo ja käsitöö näitusena, mis kandis edasi 17. sajandi Narva linnaliku igapäevaelu vaimu. Töötoad, demonstratsioonid, lasteprogrammid ja ajalooliste rekonstruktorite etendused muutsid hoovi igapäevase ajaloo elavaks lavaks.
2020
Idatiiva rekonstrueerimine
2020. aastal lõpetati Narva lossi konvendihoone idatiiva rekonstrueerimine. Varem külastajatele suletud tiib võeti muuseumikasutusele. Restaureeritud ruumides avati püsiekspositsioon, mille teemaks sai Narva ja selle lossi ajalugu — Taani perioodist tänapäevani.
2024
Restaureerimise lõpuleviimine
2024. aastal avati külastajatele täielikult uuendatud Narva lossi läänehoov. Rekonstrueerimine aitas muuta ala sobivamaks jalutuskäikudeks, ekskursioonideks ja linnaüritusteks, säilitas hoovi välismüürid ning avas juurdepääsu Kristervalli bastionile koos uue ekspositsiooniga. Läänehoov ühendas lossi jõeäärse promenaadiga ja Joaoru puhkealaga.

Vaatlusplatvorm 51 meetri kõrgusel

Pikk Hermann

Pikk Hermann ja Narva loss, vaade jõelt

Torni faktid

Kõrgus 51 m (lipumastiga u. 65 m)
Seinapaksus kuni 4,7 m alusel
Ehitusperiood XIV–XVI saj., restaureerimine 1950–1986
Sissepääs sisaldub lossi piletis

Pikk Hermann on Narva lossi ja kogu jõeäärse ala peamine vertikaalne dominant. Ehitamine algas XIV sajandil Liivi ordu ajal: esmalt ehitati alumised korused, seejärel ülemised, ja XVI sajandi alguseks omandas torn praeguse kuju. Kõrgus on 51 meetrit, lipumastiga umbes 65 meetrit. Seinapaksus alusel ulatub 4,7 meetrini — see tagas praktiliselt täieliku kaitse keskaegse suurtükiväe eest. Torn elas üle Liivi sõja, Rootsi ja Vene valitsemisperioodi, Teise maailmasõja hävituste ja ulatusliku sõjajärgse restaureerimise aastatel 1950–1986. Vaatlusplatvormilt näete 51 meetri kõrguselt korraga kahte riiki: Eesti Narvat ja Venemaa Ivangorodi, mida eraldab umbes 130 meetrit lai jõgi. Tornile pääsemine sisaldub lossi standardpiletis.

Huvitav fakt

Lossi torni nimi «Pikk Hermann» ei ole antud ühegi konkreetse ehitaja või rüütli mälestuseks. See on keskaegse saksa kultuuri traditsiooniline nimetus kõige kõrgematele ja tähtsamatele kindlusetornidele. «Hermann» tuleneb vanasaksa sõnadest Heer (sõjavägi) ja Mann (mees), rõhutades torni rolli lossi peamise kaitsjana.

Bastionikindlustus XVII–XVIII sajandist

Tähtfort

Keskaegse lossi läände jääb XVII–XVIII sajandil ehitatud bastionikindlustuste süsteem. Oma kujult meenutab see viieharulist tähte — sealt ka rahvapärane nimi "tähtfort". See on üks paremini säilinud bastionikindlustuse näidiseid Põhja-Euroopas.

Kindlustuste ehitamine algas rootslaste ajal 1640-ndatel sõjainseneride projekti järgi, kes rakendasid tolleaegseid uusimaid kindlustuspõhimõtteid. Uus süsteem oli mõeldud suurtükiajastuks: linn ümbritseti võimsate maavallide, ettepoole ulatuvate bastionide ja kraaviga. Bastionid võimaldasid müüre külgedelt tulistada ja kõrvaldasid pimealad, takistades ründajatel nende jalamile varjuda.

Pärast Narva vallutamist 1704. aastal muudeti Peeter I korraldusel kindlustusprojekti ning ehitamist jätkati uute sõjaväeinsenerlike nõuete kohaselt. XVIII sajandi keskpaigaks sai kindlus lõpliku kuju. Selle mullavallid ulatuvad 8 meetri kõrgusele, kraavi laius kuni 25 meetrini.

Täna on osa bastionikindlustusest jalutuskäiguks avatud: saab kõndida mööda vanu vallisid ja näha säilinud maa-aluseid käike. Siit avaneb ilus vaade Pikale Hermannile, Narva jõele ja Ivangorodi kindlusele.

Бастионы Звёздного форта, Нарва

Kindluse faktid

Ehitusperiood 1640-ndad — XVIII saj. keskpaik
Bastionide arv 4 põhibastioni + kurtiinid
Vallide kõrgus kuni 8 meetrit
Kraavi laius kuni 25 meetrit

Maa all — kaheksa sajandit saladusi

Kasemadid ja maa-alused tunnelid

Narva lossi ja selle bastionikindlustuste all peitub sajandite jooksul loodud maa-aluste rajatiste hargnenud võrgustik. Kasemadid (lossiseinades ja vallides olevad võlvruumid) ja neid ühendavad tunnelid täitsid väga erinevaid ülesandeid — püssirohu ja toiduainete ladustamisest kuni haavatud sõdurite majutamise ja linna elanike varjumiseni piiramisrõnga ajal.

Lossi seinades olevad kasemadid pärinevad XIV–XVI sajandist. Tegemist on madalate võlvruumidega paksude kivist seintega, mis olid kavandatud kaitseks oma ajastu suurtükitule vastu.

Bastionkindlustuse kasemadid pärinevad XVII–XVIII sajandist. Mullavalidele on rajatud poolvõlvlae ja poolringkujulise katusega tellistest galeriid. Neid ruume kasutati külgtule kahuripositsioonidena ning vägede majutamiseks.

Narva maa-alused tunnelid — teema, mis köidab ajaloolasi ja koduloohuvilist. Dokumentaalselt on kinnitust leidnud mitu maa-alust käiku, mis ühendasid lossi linnaga. Osa tunneleid täideti või müüriti kinni XIX–XX sajandil ohutuskaalutlustel. Peidetud maa-aluste rajatiste otsimine ja uurimine jätkub tänaseni.

Mõistatus

Kohalike pärimuste järgi viis üks maa-alune käik Narva lossist otse jõe alt Ivangorodi poole. Dokumentaalseid tõendeid selle olemasolu kohta pole leitud, kuid 2000-ndatel läbi viidud geofüüsikalised uuringud tuvastasid rannakalda lähedal pinnase anomaaliaid. Legend elab edasi.

Victoria bastioni kasematide sees, Narva

Victoria bastioni kasematid

XVII sajandi lõpu maa-alused galeriid — Narva kindlustussüsteemi peamine vaatamisväärsus. Ekskursioon avab bastioni rolli linna kaitses, ajaloolisi sündmusi, kindluse aardeid ja salapäraseid elanikke.

Ajakava
Laupäev
Vene 11:00
Eesti 14:00
Inglise 16:00
Hind 10 € / inimene (grupp alates 10 inimesest)

Grupid alates 10 inimesest — sobival ajal eelregistreerimisega:

+372 586 69 080 bastion@narva.ee
bastion.visitnarva.ee
Narva Muuseumi kunstigalerii, bastion Gloria

Kunstigalerii bastionil Gloria

1777. aasta toiduainete ja relvade ladu — üks vähestest vana Narva hoonetest, mis elas üle Teise maailmasõja sündmused. Püsiekspositsioon „Elu või karma? Narva lood" esitleb ligikaudu 200 teost barokiajastust tänapäevani.

Lahtiolekuajad
Kolmapäev 10:00–19:00
N–L 10:00–18:00
Pühapäev 10:00–16:00
E–T Suletud
Aadress Vestervalli 21, Narva

Lisateave ja piletid:

+372 359 1079 info@narvamuuseum.ee
narvamuuseum.ee

Narva Muuseum lossis

Muuseum täna

Narva Muuseum on Ida-Eesti peamine ajaloomuuseum. Püsi- ja ajutised ekspositsioonid räägivad lossi, linna ja piirkonna ajaloost XIII sajandist tänapäevani.

Püsiekspositsioonid

  • Keskaegne loss — arhitektuur, Liivi ordurüütlite elu
  • Pikk Hermann — vaatlusplatvorm 51 m kõrgusel, kahe riigi panoraam
  • Narva linna ajalugu — taani vallutusest XXI sajandini
  • Suurtükivägi ja kindlustus — ajaloolised kahurid lossi territooriumil
  • Bastionkindlustuse kasemadid — ekskursioonid tõrvikutega

Lahtiolekuajad

11. mai — 30. aug.
Iga päev 10:00–18:00
Sept. — 10. mai
K–L 10:00–18:00
Pühapäev 10:00–16:00
E–T Suletud

Piletikassa sulgub 1 tund enne sulgemist. Suletud 1. jaan. ja 31. dets.

Piletid

Loss — täiskasvanu 16 €
Loss — soodustus 10 €
Lapsed kuni 8 a. Tasuta
Loss — pere (2+2) 32 €
Loss + Galerii 18 € / 12 € soodustus

Kasulik teada

Audiogiid Sisaldub lossi ja galerii piletis
Kohvik «Maitsepaik» Töötab lossi juures
Juurdepääsetavus 2 lifti konvendihoones
Aastane abonement 60 / 40 sood. / 120 pere €
Veebipood pood.narvamuuseum.ee

Kontaktid

Peetri plats 7, Narva 20308, Eesti
+372 359 9230
info@narvamuuseum.ee
www.narvamuuseum.ee

Jagage oma muljeid lossist

Külastajate arvamused

0/2000

Arvamused läbivad enne avaldamist modereerimise.

...

Kuidas lossi leida?

Narva asub Tallinnast vaid 2,5 tunni kaugusel. Otserong Elroniga — ümberistumiseta. Üks päev reisil ja olete ühe Baltikumi muljetavaldavaima keskaegse kindluse jalamil.

Planeerige oma reis — piletid ostetakse veebis 2 minutiga

Elron Rong Tallinn → Narva · alates 8 € tpilet.ee Bussid kõikidest Eesti linnadest

Lossi aadress

Peetri plats 7, Narva 20308, Eesti. Pikk Hermann tõuseb linna kohale 51 meetri kõrgusele — parim teejuht, mida on näha juba ammu enne saabumist.

Ava Google Mapsis →
~10 min jalgsi

Raudtee-/bussijaamast

Väljuge jaamast ja suunduge jõe poole — mööda kaldapromenaadi sinise Transfiguratsiooni kiriku juurest, või mööda Puškini tänavat. Kümme minutit rahulikku jalutuskäiku ja Pikk Hermann kerkib katuste kohale. Ta kutsub ise enda juurde.

piirikontroll

Kaks kindlust vastakuti

Narva loss ja Ivangorodi kindlus seisavad üksteisega silmitsi üle 130 meetri laiuse jõe — üks Euroopa muljetavaldavamaid piirivaateid. Jalakäijate sillalt avaneb haruldane vaade: kaks lossi korraga, kahes erinevas riigis.