Millal on Narva loss avatud?

Suvi (11. mai – 30. august): iga päev 10:00–18:00. Sügis-talv (september – 10. mai): kolmapäev–laupäev 10:00–18:00, pühapäev 10:00–16:00, esmaspäev ja teisipäev suletud. Piletikassa sulgub 1 tund enne sulgemisaega. Suletud 1. jaanuaril ja 31. detsembril.

Kui palju maksab Narva lossi pilet?

Loss: täiskasvanu — 16 €, soodustus — 10 €, pere (2+2) — 32 €. Kuni 8-aastased lapsed — tasuta. Kombineeritud pilet «Loss + Galerii»: 18 € / 12 € soodustus.

Kuidas Narva lossini jõuda?

Narva loss asub aadressil Peetri plats 7, Narva 20308, Eesti. Tallinnast: buss (u 2,5 tundi) või rong Narva jaama (u 2,5 tundi). Lossi lähedal on parkla.

Kas on võimalik tellida ekskursioon kasemattides?

Jah, Victoria bastioni maa-alustes kasemattides on korraldatud ekskursioonid. Registreerumine telefonil +372 359 9230 või veebisaidil narvamuuseum.ee.

Narva loss

Kaheksa sajandit tsivilisatsioonide piiril

Tutvu ajalooga

XIII sajandist tänaseni

Lossi ajalugu

Narva lossi ajalugu ulatub XIII sajandisse, mil taani asevalitsejad ehitasid jõe paremale kaldale kastell-tüüpi kivilinnuse. Liivi ordu muutis selle neljatiivalise konvendimajaksi — üheks paremini säilinuks Põhja-Euroopas. Kaheksa sajandi jooksul kuulus loss taanlastele, Liivi ordule, Vene tsaaririigile, Rootsile ja Vene keisririigile. 2020. aastal avati uuendatud loss pärast ulatuslikku EL-i vahenditega teostatud restaureerimist.

1172–1240

Esimesed mainimised

1172. aastal mainitakse Novgorodi kroonikas esmakordselt nime "Narva" kaubanduskohana. "Taani maaraamatus" (Liber Census Daniae, 1240) kirjeldatakse Narvat "väikese külana, mis kuulub taani kuningale".

~ 1277

Taani kastell

Taani asevalitseja Eilard von Oberg kannab tiitlit "Eestimaa, Tallinna ja Narva kapten" — selleks ajaks seisab jõe paremal kaldal ristküliku seintega kivilinnuse (kastell). Algne puitfort oli novgorodlaste poolt varem hävitatud.

1341–1345

Lääneõu ja Lübecki seadus

Pärast novgorodlaste poolset linnapõletamist ehitatakse lossi lääneküljele suur Lääneõu. Kuningas Valdemar IV 1345. aasta harta annab Narvale Lübecki linnaõiguse — "idapoolseim linn Lübecki seadusega" kogu Euroopas.

1346–1347

Liivi ordu

Valdemar IV müüb kogu Eestimaa Liivi ordule 19 000 Kölni hõbemargaga. Rüütlid alustavad kohe rekonstrueerimist: läänesiib koos rüütlite söögisaaliga (refektoorium) ehitatakse vahetult pärast üleandmist.

XIV–XVI saj.

Konvendihoone ja Pikk Hermann

Järk-järgult ehitatakse kõik neli konvendihoone tiiba: läänesiib, põhjatiib (XV saj. keskpaik), idatiib (XV saj. teine pool) ja lõunatiib (XVI saj. algus). Pikk Hermann kerkib 51 meetri kõrgusele (lipumastiga u. 65 m), seinapaksus kuni 4,7 m.

1492

Ivangorod vastaskaldal

Suurvürst Ivan III käsib ehitada Ivangorodi kindluse otse Narva lossi vastas jõe vasakule kaldale. Sellest hetkest saavad kaks lossi, mis seisavad üle jõe vaid mõnekümne meetri kaugusel, kahe tsivilisatsiooni vahelise piiri sümboliks.

1558–1581

Liivi sõda. Narva kaubandus

Ivan IV väed vallutavad Narva tormijooksuga: "läksid üle jõe, lõid linnaseinasse augu ja sisenesid selle kaudu" (Renneri kroonika). Vallutati umbes 230 kahurit. Vene võimu all kogeb Narva lühiajalist majandusõitengut — "Narva meresõit" tõmbab ligi inglise, hollandi ja saksa kaupmehi.

1581

Rootsi storm. Pontus de la Gardie

Septembris vallutab Rootsi feldmarssal Pontus de la Gardie 18 000-mehelise armeega Narva pärast kahenädalast piiramist. Võit lõpetab Liivi sõja ja vene domineerimise Läänemere rannikul. Narva liitub Rootsi Liivimaaga.

1617

Stolbovo rahu. Bastionite ehitus

Stolbovo rahulepinguga kinnistatakse Rootsi võim kogu Läänemere idakaldal, lõigates Venemaalt merepääsu 86 aastaks. Peagi alustab Rootsi kroon kindlusbastionide süsteemi rajamist lossi ja linna ümber — tulevase Tähefordi eelkäija.

1638–1703

Rootsi õitseng

Narva on Läänemere üks suurimaid kaubandussadamaid, Rootsi valduste teine olulisim linn regioonis. 1638. aastal ehitatakse Lääneõuele ristkülikukujuline arsenali kompleks. 1660. aastatel ulatub elanike arv 3 000-ni; Narva vermib oma münti ja kaupleb aktiivselt kogu Euroopaga.

30. november 1700

Narva lahing

Põhjasõja alguses purustab Karl XII armee Narva müüride all Peeter I 40 000-mehelise vene armee. Venelased kaotavad peaaegu kogu suurtükiväe — umbes 145 kahurit. Kaotus sunnib Peetrit armee põhjalikult reformima ja regulaarlaevastiku loomist kiirendama.

1704

Peeter I vallutab Narva

9. augustil tungivad Peeter I väed (umbes 45 000 meest vs. 5 100-meheline garnison) 45-päevase piiramise järel Narvasse. Peeter peatas isiklikult tapmist alustanud sõdurid. Narva liitub Vene keisririigiga ja jääb selle koosseisu järgmised 214 aastat.

1721

Uusikaupunki rahu

Uusikaupunki rahulepinguga lõpetatakse Põhjasõda. Rootsi tunnustab Vene võimu Eesti-, Liivi- ja teiste Balti maade üle. Narva ja loss kinnistatakse lõplikult Venemaa koosseisu; Peeter I võtab vastu "Ülevenemaalise keisri" tiitli.

1845–1847

Nikolai I käsk. Esimene restaureerimine

Nikolai I eraldab 5 000 rubla aastas kindlustuste "esialgses seisundis" hoidmiseks. Sõjainsener Rezvoi viib läbi esimese teadusliku uurimuse ja koostab restaureerimisprojekti, mille keiser kinnitas 1847. aastal.

1864–1865

Esimene muuseum. Peeter I maja

Suure gildi liikmete asutatud Narva Arheoloogiaselts kogub esimese ajalooliste esemete kogu. 1865. aastal annab Aleksander II Seltsile üle Peeter I maja — väikese puitehitise lossi territooriumil, kus tsaar peatus 1704. aasta piiramise ajal —, kus avatakse esimene avalik muuseum.

1913

Lavrettsovi linnmuuseum

Kaupmees Zahhariy Lavrettsov pärandab linnale oma kunsti-, mündi- ja antiikesemete kogu ning 70 000 rubla uue hoone ehitamiseks. 1913. aastal Narva lossis avatud linnmuuseum muudab ajalooekspositsioonid märksa laiemale publikule kättesaadavaks.

1917–1919

Iseseisvussõda. Lahingud lossi juures

Pärast Eesti iseseisvuse väljakuulutamist hõivavad bolševike väed Narva 1918. aasta novembris. 28. jaanuaril 1919 vabastavad Eesti üksused Briti laevastiku toetusel linna. Loss ja Pikk Hermann vahetavad ägedate lahingute käigus mitu korda omanikku.

2. veebruar 1920

Tartu rahuleping

Tartu rahulepinguga lõpetatakse iseseisvussõda: Nõukogude Venemaa tunnustab Eesti suveräänsust. Loss antakse Eesti relvajõudude käsutusse, kuhu paigutatakse sõjaväegarnizon — suurem osa hoonetest suletakse avalikkusele.

1933

Muuseumide ühendamine

Lavrettsovi linnmuuseum ja mitu teist Narva kogu ühendatakse Narva linnmuuseumiks. Järk-järgult avatakse lossi üksikud saalid korraldatud ekskursioonideks.

1940

Nõukogude okupatsioon

1940. aasta juunis okupeerib NSVL Eesti. Narva loss natsionaliseeritakse: muuseumikogu antakse nõukogude organite käsutusse. Alla aasta hiljem, 1941. aasta septembris, hõivavad Narva Saksa väed.

1944

Teine maailmasõda

Narva rinde lahingud (veebruar–juuli) hävitasid umbes 200 ajaloolise kesklinna hoonet. Pikk Hermann ja kõik konvendihoone tiibad varisesid varemetes. Rongiga evakueeritud muuseumikogu hävis Rakvere lähedal lennupommi löögis.

1950–1986

Sõjajärgne restaureerimine

22. juulil 1950 avati esimene sõjajärgne näitus garnisonivannis. Restaureerimine toimus etapiti: 1986. aasta detsembris avati Pikk Hermann ning lääne- ja lõunatiib koos Narva ajalugu käsitleva püsiekspositsiooniga.

1991

Iseseisvuse taastamine

20. augustil taastab Eesti riikliku iseseisvuse. Narva loss läheb Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni alla. Pika Hermanni tornis heisatakse taas Eesti sini-must-valge lipp.

2018–2020

Restaureerimine ja uus ekspositsioon

Projekt "Piirilinnuste külastuskeskuse loomine" sai Euroopa Regionaalarengu Fondist 3,54 miljonit eurot. Restaureerimine lõppes 2020. aastal: uuendatud konvendihoone avati uue püsiekspositsiooniga.

Vaatlusplatvorm 51 meetri kõrgusel

Pikk Hermann

Torni faktid

Kõrgus	51 m (lipumastiga u. 65 m)
Seinapaksus	kuni 4,7 m alusel
Ehitusperiood	XIV–XVI saj., restaureerimine 1950–1986
Sissepääs	sisaldub lossi piletis

Pikk Hermann on Narva lossi ja kogu jõeäärse ala peamine vertikaalne dominant. Ehitamine algas XIV sajandil Liivi ordu ajal: esmalt ehitati alumised korused, seejärel ülemised, ja XVI sajandi alguseks omandas torn praeguse kuju. Kõrgus on 51 meetrit, lipumastiga umbes 65 meetrit. Seinapaksus alusel ulatub 4,7 meetrini — see tagas praktiliselt täieliku kaitse keskaegse suurtükiväe eest. Torn elas üle Liivi sõja, Rootsi ja Vene võimu, Teise maailmasõja hävituste ja ulatusliku sõjajärgse restaureerimise aastatel 1950–1986. Vaatlusplatvormilt näete 51 meetri kõrguselt korraga kahte riiki: Eesti Narvat ja Venemaa Ivangorodi, mida eraldab umbes 130 meetrit lai jõgi. Tornile pääsemine sisaldub lossi standardpiletis.

Bastionikindlustus XVII–XVIII sajandist

Tähtfort

Keskaegse lossi läände jääb XVII–XVIII sajandil ehitatud bastionikindlustuste süsteem. Oma kujult meenutab see viieharulist tähte — sealt ka rahvapärane nimi "tähtfort". See on üks paremini säilinud bastionikindlustuse näidiseid Põhja-Euroopas.

Kindlustuste ehitamine algas rootslaste ajal 1640-ndatel sõjainseneride projekti järgi, kes rakendasid tolleaegseid uusimaid kindlustuspõhimõtteid. Süsteem hõlmas nelja täielikku bastioni, nende vahelisi kurtine, kraavi, eskarp ja kontreskarpi. Iga bastion tagas külgtule naabermüüride piki, kõrvaldades keskaegsetele tornidele omased "surnud alad".

Pärast Narva üleminekut Venemaale 1704. aastal käskis Peeter I ehitamist jätkata ja tugevdada. XVIII sajandi keskpaigaks sai kindlus lõpliku kuju. Selle mullavallid ulatuvad 8 meetri kõrgusele, kraavi laius kuni 25 meetrini.

Täna on vallid ja osaliselt säilinud kontreskarpi galeriid jalutuskäiguks avatud. Siit avaneb suurepärane vaade Pikale Hermannile, Narva jõele ja vastaskaldal asuvale Ivangorodile.

Kindluse faktid

Ehitusperiood	1640-ndad — XVIII saj. keskpaik
Bastionide arv	4 põhibastioni + kurtiinid
Vallide kõrgus	kuni 8 meetrit
Kraavi laius	kuni 25 meetrit

Maa all — kaheksa sajandit saladusi

Kasemadid ja maa-alused tunnelid

Narva lossi ja selle bastionikindlustuste all peitub sajandite jooksul loodud maa-aluste rajatiste hargnenud võrgustik. Kasemadid (lossiseinades ja vallides olevad võlvruumid) ja neid ühendavad tunnelid täitsid väga erinevaid ülesandeid — püssirohu ja toiduainete ladustamisest kuni garnisoni varjumiseni pommitamise ajal.

Lossi seinades olevad kasemadid pärinevad XIV–XVI sajandist. Tegemist on madalate võlvruumidega paksude kivist seintega, mis olid tollase suurtükiväe eest praktiliselt kaitstud.

Bastionkindlustuse kasemadid pärinevad XVII–XVIII sajandist. Mullavalidele on rajatud poolvõlvlae ja poolringkujulise katusega tellistest galeriid. Neid ruume kasutati külgtule kahuripositsioonidena ning vägede majutamiseks.

Narva maa-alused tunnelid — teema, mis köidab ajaloolasi ja koduloohuvilist. Dokumentaalselt on kinnitust leidnud mitu maa-alust käiku, mis ühendasid lossi linnaga. Osa tunneleid täideti või müüriti kinni XIX–XX sajandil ohutuskaalutlustel. Peidetud maa-aluste rajatiste otsimine ja uurimine jätkub tänaseni.

Mõistatus

Kohalike pärimuste järgi viis üks maa-alune käik Narva lossist otse jõe alt Ivangorodi poole. Dokumentaalseid tõendeid selle olemasolu kohta pole leitud, kuid 2000-ndatel läbi viidud geofüüsikalised uuringud tuvastasid rannakalda lähedal pinnase anomaaliaid. Legend elab edasi.

Victoria bastioni kasematid

XVII sajandi lõpu maa-alused galeriid — Narva kindlustussüsteemi peamine vaatamisväärsus. Ekskursioon avab bastioni rolli linna kaitses, ajaloolisi sündmusi, kindluse aardeid ja salapäraseid elanikke.

Ajakava

Laupäev
Vene	11:00
Eesti	14:00
Inglise	16:00

Hind 10 € / inimene (grupp alates 10 inimesest)

Grupid alates 10 inimesest — sobival ajal eelregistreerimisega:

+372 586 69 080 bastion@narva.ee

bastion.visitnarva.ee

Narva Muuseumi kunstigalerii, bastion Gloria

Kunstigalerii bastionil Gloria

1777. aasta toiduainete ja relvade ladu — üks vähestest vana Narva hoonetest, mis ellus Teise maailmasõja sündmused. Püsiekspositsioon „Elu või karma? Narva lood" esitleb ligikaudu 200 teost barokiajastust tänapäevani.

Lahtiolekuajad

Kolmapäev	10:00–19:00
N–L	10:00–18:00
Pühapäev	10:00–16:00
E–T	Suletud

Aadress Vestervalli 21, Narva

Lisateave ja piletid:

+372 359 1079 info@narvamuuseum.ee

narvamuuseum.ee

Narva Muuseum lossis

Muuseum täna

Narva Muuseum on Ida-Eesti peamine ajaloomuuseum. Püsi- ja ajutised ekspositsioonid räägivad lossi, linna ja piirkonna ajaloost XIII sajandist tänapäevani.